„Kui lähemalt uurida, siis selgub, et kõike, mida me teeme oma töös [Alexanderi tehnika], teeb ka loodus, kui tingimused on sobivad: ainus erinevus on selles, et meie õpime seda kõike tegema teadlikult.“
F. M. Alexander[1]
Alexanderi tehnika on praktiline eneseabi meetod, mille õppimine võimaldab inimesel saada teadlikuks kahjulikest pingeid tekitavatest harjumustest kehakasutuses, mis on omandatud elu jooksul, ning ühtlasi neist hoiduda.
Alexanderi tehnika annab meile võimaluse kasutada maksimaalselt kogu inimese käsutuses olevat potentsiaali igapäevases tegevuses. Selle potentsiaali kasutamise eelduseks on õppida teadlikult vältima sekkumist esmasesse kontrolli – nii nimetas F. M. Alexander „pea ja kaela kasutamise omavahelist suhet ning kaela ja pea kasutamist suhtes rindkerega ning kogu organismiga.“[2] Esmase kontrolli toimimise parimaks näiteks on terved lapsed ja mõned loodusrahvad.
Masai Tribeswoman/Christopher Arnesen/Photodisc/Getty Images
Üks Alexanderi tehnika olulisemaid põhimõtteid on “kasutus mõjutab toimimist”. Õppides paremini “kasutama” iseennast kui tervikut seeläbi, et taastatakse esmase kontrolli korralik toimimine, paraneb kaudselt inimese toimimine – tasakaal, hingamine, liikumisvabadus, vereringe, seedimine, võime tulla toime stressiga, mõtteselgus jne.
Lõpetuseks juhtigem tähelepanu sellele, mida Alexanderi tehnika ei ole. See ei ole ei teraapia, lõõgastusmeetod, harjutuste süsteem ega new age filosoofia – see on teatud tüüpi terviseõpe, mida igaüks võib rakendada, et mõjutada positiivses suunas kõiki oma elu aspekte.
[1] F. M. Alexander, Articles and Lectures ed. Jean M. O. Fischer (London: Mouritz, 1995), lk. 199
[2] F. M. Alexander, The Universal Constant in Living (1941; 4th edn, London: Mouritz, 2000), lk. 8